Päris kaupluste enesetapp

Mõne sõnaga sellest, mis saab füüsilistele poodidele tegelikult saatuslikuks. Ma ei imestaks, kui see kauplustele üllatusena tuleb.

teenindusPole suurem asi uudis, et e-poed kinnitavad järjest enam kanda, sest paljusid asju on sealt osta odavam, mugavam ja vahel isegi kiirem (sest mõnda asja on ka “päris” poes ainult näidis ja tegelikult tuleb ikka tellida). Üldjoontes on see progress ja pole kuigi tõenäoline, et e-poendus iga aastaga aina popimaks ei saaks.

Ometi on mingi hulk tooteid, mida vähemalt praegu veel e-poest niiväga osta ei taha. Riideid, mille sobimisel on täpsus olulisem (kuni Fits.me tuurid üles võtab), mingeid viimistlustarbeid, kus on oluline täpselt käega materjali katsuda vms.

Miks peaks selline “päris” pood üldse e-poe vastu seisma? Saaks ju enamus töötajaid ära koondada, lao kuhugi odavasse paika kolida ning kalli müügipinna kinni panna. Kulude kokkuhoid missugune. Jama on aga selles, et kui tarbija juba e-poe avastab, siis näeb ta kiiresti, et seal ei ole riigipiirid enam takistuseks. Kui füüsiline pood Eestis konkureerib eelkõige teise füüsilise poega Eestis, lisaks veel samas regioonis, siis Eesti e-pood konkureerib automaatselt kogu maailma e-poodidega ja minu kogemuse põhjal ei tee nad seda kuigi edukalt. Apple kõrvaklapid maksavad Euronicsi e-poes 31 euri, Amazonist tellisin eile 16 euriga. Alla 27 poleks ka väiksematest Eesti e-poodidest saanud. Seega — paljudel Eesti “päris” poodidel ei ole tõenäoliselt väga suurt pointi e-ärisse sukelduda.

Aga miks siis ometi nad endale nii järjekindlalt nööri kaela riputavad?

Teate, mis on füüsilise poe suurim eelis? Isegi mitte see, et saad kaupa käega katsuda, see on rohkem harjumise asi. Suurim argument on INIMENE, kaupluse töötaja, kes saab ostu-müügi protsessi kliendile nii meeldivaks teha, et ta:
a) ostab
b) ostab veel mingeid asju, mida ta ei plaaninudki
c) on lisaks veel õnnelik ja tahab varsti jälle ostma tulla

Teenindusest ja sellest, et eestlased ei ole suurem asi teenindaja rahvas (orjaaeg ei ole meile seda millegipärast sisse õpetanud) on palju räägitud ja kirjutatud. Ka sellest, et kui mõni ongi hoolega teenindama õpetatud, siis tuleb see enamasti ikka väga puiselt välja.

Teate, mis mind hoopis rohkem häirib? See, et neid inimesi ei olegi. Tahan Prismas, Rimis, Selveris, (täida lüngad), midagi küsida, näiteks, kus asub mingi toode, mille kategooriat ma korralikult määratleda ei oskagi vms, ja mul ei ole seda kelleltki küsida. Ma käin kõik riiulivahed läbi lootuses kedagi leida, ja lihtsalt ei leia. Avatud on 3 kassat hiigelpikkade järjekordadega.

Lähen ehituspoodi, kuhu ma satun harva ja arvestades, et ma ehitamisest liiga palju ei tea, on mul seal ekstrapalju küsimusi. Espak ongi vist rohkem ehitajate pood, igaüks teab ise, kus midagi on. Vist. Aga Bauhoff, Bauhaus, Ehituse ABC, K-Rauta, (täida lüngad), kus müüakse ka palju laiatarbekaupu, võiks ju arvestada sellega, et mul on küsimusi. Ja ma ei leia jälle kedagi. Oh, ühe leidsin! Peaaegu jooksen tema poole, aga keegi jõudis ette ja viis ta ära.

Hiljuti tahtsin lampi osta, olin väljagi valinud ja otsisin inimest, kes mulle paki tõstukiga alla tõstaks. Minu suureks imestuseks oligi elektrikaupade lauakese taga inimene, päris inimene! Läksin rõõmsalt sinna ja ütlesin, et soovin number see-ja-see lampi, misjärel tõstis onkel kurjad silmad ja ütles, et ta teeb parasjagu inventuuri ja ta ei saa kahte asja korraga teha, eks ole!

Mingu siis pealegi päris poed kinni, kui nende ainsaks eeliseks on see, et kaupa katsuda saab. Ostan parem mullikilet ja katsun seda, ilmselt on lõbusamgi.

Kui füüsilise poe suurim eelis on inimlik kontakt, aga seda inimest teisel pool lihtsalt ei ole, siis ei oska ma nimetada seda kuidagi muudmoodi kui tradistioonilise kaubanduse enesetapuks.

2 Vastust

November 11, 2013 at 18:51 Autor Mari

Samad kurvad kogemused. Söögikaupu aga ei osta Amazonist ja Ebayst. Ebayski saab müüjaga kontakteeruda. Meie ehitustarvete poes on tõesti lootusetu kedagi leida ja sinna ei taha minnagi, aga vahel peab. Lampi saab internetist osta, aga A-klassi soojustusmaterjale mitte. Siiani ei tea, mis materjalid need sellised on, sest eestikeelsed netilehed ei anna piisavalt teavet. Nii ma neid ei leiagi ja hindugi teada ei saa.
Mõnikord on teenindajad(kaupade riiulitele ladustajad) põgenenud keeleoskamatuse tõttu.
Meie tenindajad pole aru saanud, et tööd tehes peab olema abivalmis ja heatahtlik, pärast tööd alles saab olla nõudlik klient ja on lubatud olla teistmoodi. Teenindaja töö on teenindada. Aga võibolla tunnevad töötajad, et neid nende palgaga mõnitatakse ja selle eest nagu ei peagi pingutama. Hea seegi kui nad selle nõutud aja tööl ära istuvad.

November 11, 2013 at 22:47 Autor Kent

Ma ikka imestan, et mõned inimesed üldse PEAVAD “pingutama”, et head teenindajad (mis tegelikult = meeldivad inimesed) olla. Kuidas nad selle töökoha said, kui nad ilmselgelt ei ole people’s people’id? Kui suhelda ei oska ja oled õela loomuga veel nagunii, siis tasub töötada kusagil tagapool, halbaaimamatute klientide silma alt ära.

Oo! äkki lahendasingi oma müsteeriumi. Kuna valdav enamik klienditeenindajaid ei sobi klienditeenindajaiks, siis on nad saadetudki kuhugi peitu ja seepärast müügisaalid personalist tühjad ongi.

Lisa kommentaar